Ratsutamisteraapia on täiendav või alternatiivne teraaapiavorm füsio-, tegevus-, kõne- või psühhoteraapiale. See on meetod, mille puhul eesmärgi saavutamiseks kasutatakse hobust, kes mõjutab klienti oma liikumise või temaga suhtlemise kaudu. Inimese kõnnile sarnane hobuse edasiliikumise rütm – üles-alla, ette-taha, külgedele – kandub edasi ka ratsutajale. Ratsutamine parandab tasakaalu, sest hobuse liikumine muudab ratsutaja keha raskuskeset. Looma hingamine, keha soojus ja rütmilised liigutused lõdvestavad lihaseid. Samuti suureneb lihasjõud. Ratsutamine laseb liikumisvõimetul lapsel tunda mõnu iseseisvast liikumisest ja emotsionaalne külg, mida saab hobusega suhtlemisest. Ratsutamine haarab kõiki ratsaniku meeli, mõjutab tema sõnalist väljendust, liikumist ja mõtlemist, aitab inimesel oma liigutusi ja rühti kontrollida. Avaldab positiivset mõju nii inimese kehalisele kui ka psüühilisele seisundile. Ratsutamisteraapia sobib:

  • Motoorsete probleemidaga inimestele, kellel on kaasasündinud või siis traumade ja haiguste tagajärjel tekkinud liikumispuue.
  • Psühhosotsiaalsete probleemidaga inimestele, sealhulgas õpiraskustega, hüperaktiivsed lapsed. Inimestele, keda vaevab neuroos, depressioon. Kui on probleemid närvi-, lihas- või vereringesüsteemiga.